You are here

Faktid ja arvud (ESENER)

EU-OSHA uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuring (ESENER) on ulatuslik; selles analüüsitakse, kuidas juhitakse Euroopa töökohtadel ohutuse ja tervise riske.

Tuhandete Euroopa ettevõtete ja organisatsioonide esindajad vastavad ESENERi küsimustikele, mis keskenduvad eelkõige järgmistele teemadele:

  • üldised tööohutuse ja töötervishoiu riskid ning nende ohjamine;
  • psühhosotsiaalsed riskid, nagu stress, kiusamine ja ahistamine;
  • tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise ajendid ning tõkked;
  • töötajate osalemine tööohutuses ja töötervishoius.

2014. aasta uuring on esimesest uuringust üksikasjalikum ja laiahaardelisem, valimid on poole suuremad ning kolmes riigis on valimeid veelgi enam laiendatud. Esmakordselt hõlmab ESENER-2 ka 5–10 töötajaga mikroettevõtjaid ja põllumajandusettevõtjaid.

  • Töökoha riske hindavad regulaarselt ja põhiliselt ettevõtte oma töötajad

    Täheldatav on seos ettevõtte suurusega: ettevõtete hulk, kus riske hindavad põhiliselt oma töötajad, kasvab koos ettevõtte suurusega.

    Siit ei järeldu midagi nende riskihindamiste kvaliteedi kohta, kuid eeldades, et töökoha riske hindavad isikud on nende ohjamiseks parimal positsioonil, peaksid põhimõtteliselt kõik ettevõtted suutma põhiriske hinnata üksnes oma töötajate abil.

    Korrapärased töökoha riskihindamised riigitiSuumiikoon
  • Korrapärased töökoha riskihindamised

    ESENER-2 näitab, et 77% EL 28 ettevõtetest hindab riske korrapäraselt. Nagu eeldada võis, on riskihindamise ja ettevõtte suuruse vahel positiivne korrelatsioon.

    ESENER-2 täheldatud riskihindamise absoluutandmed on tõenäoliselt teatud määral üle pakutud. Selline mõõteviga on tavapärane kõigis uuringutes ning ESENER-2s püüti hoida viga minimaalne. Eelkõige võimaldab metoodika kasutada andmeid riikide tõepäraseks võrdluseks ning teiste muutujate analüüsimiseks, mis on ühtlasi uuringu põhieesmärk.

    Lisateave

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon
  • Miks töökoha riskihindamisi ei tehta korrapäraselt

    Riske ei hinnata korrapäraselt põhiliselt seetõttu, et riskid ja ohud on juba teada (83%) ning suuri probleeme ei esine (80%).

    Huvitav on aga see, et väikseimad ettevõtted põhjendavad võrreldes suurettevõtetega harvem, et menetlus on liiga koormav: 5–9 töötajaga ettevõtetest 22%, üle 250 töötajaga ettevõtetest 31%.

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon
  • Tervise ja ohutusega tegelemise põhjused

    85% EL 28 ettevõtetest märkis põhipõhjusena õigusliku kohustuse täitmise.

    Märgatav on kerge positiivne korrelatsioon ettevõtte suurusega, sektorite lõikes olulised erinevused puuduvad. Teisel kohal, miks töötervishoiu ja -ohutusega tegeletakse, on soov vastata töötajate või nende esindajate ootustele (79%).

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon
  • Tervise ja ohutusega tegelemise peamised takistused

    Ettevõtte suuruse põhjal rühmitatud tulemustest järeldub, et väikseimad ettevõtted viitavad sagedamini kahele tegurile, nimelt õiguslike kohustuste keerukusele ja paberimajandusele.

    Seevastu suurimate ettevõtete töötajad ja juhtkond märgivad takistusena teadlikkuse puudumist, mis on huvitav tulemus ning näib viitavat sellele, et ettevõtte kasvades muutub positiivse ohutuskultuuri või -kliima juhtimine keerukamaks.

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon
  • Asutuses esinevad riskitegurid

    Kõige sagedamad riskitegurid on tegelemine probleemsete klientide, õpilaste või patsientidega (58% EL 28 ettevõtetest), millele järgnevad väsitavad ja valu põhjustavad kehaasendid (56%) ning korduvad käe- ja käsivarre liigutused (52%).

    Praeguste ühiskondlike muutuste kontekstis kajastavad ESENER-2 järeldused teenindussektori jätkuvat kasvu.

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon
  • Kaks kõige sagedamat riskitegurit

    Masinate ja töövahenditega seotud õnnetusjuhtumite risk on kõige sagedamini teatatud riskitegur ehituses, jäätmekäitluses, vee- ja elektrivarustuses (82% EL 28 selle valdkonna ettevõtetest), põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses (78%) ning tootmises (77%).

    Tegelemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste jt isikutega on kõige sagedam riskitegur hariduses, inimtervishoius ja sotsiaaltööga seotud tegevuses (75%) ning kaubanduses, transpordis, toitlustuses/majutusse ja vaba aja tegevuses (62%).

    Vajuta suuminuppuSuumiikoon