ELi tasandil ei ole kehtestatud kindlaid eeskirju, kuidas tuleks riskihindamisi läbi viia (peate tutvuma riskihindamisega seotud konkreetsete õigusaktidega oma riigis). Siiski on kaks põhimõtet, mida tuleks riskihindamist korraldades alati meeles pidada:
-
hindamine peab olema üles ehitatud nii, et käsitletakse kõiki asjakohaseid ohte ja riske (näiteks ei tohi tähelepanuta jätta tegevusi, mis võivad toimuda väljaspool tööaega, nagu koristamine, või abiosakondi, nagu prügikogumine);
-
riski tuvastamisel tuleb hindamist alustada küsimisega, kas seda on võimalik kõrvaldada.
OiRA vahendid on kavandatud selleks, et aidata ettevõtteid selles protsessis. Need annavad juhiseid, kuidas läheneda riskihindamisele struktureeritud viisil, ja sisaldavad palju praktilisi lahendusi, mis suunavad kasutajat meetmete võtmisel. Riiklikud OiRA partnerid tagavad, et riiklikul tasandil võetakse konkreetses sektoris arvesse mitmesuguseid võimalikke riske.
Euroopa juhendis Euroopa juhendis töökohal riskihindamise korraldamise kohta pakutakse välja mitmel järjestikusel sammul põhinev lähenemine. See pole ainus viis riskihindamise korraldamiseks – sama eesmärgi saavutamiseks on olemas mitmesuguseid meetodeid. Pole olemas üht õiget viisi riskihindamise tegemiseks ning eri tingimustes võivad sobida eri lähenemised.
Riskihindamise korraldamiseks puudub ühtne õige viis ja erinevates tingimustes võivad toimida erinevad lähenemisviisid. Enamikule ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele peaks sobima allpool kirjeldatud etapiviisiline lähenemisviis (mis hõlmab riskijuhtimise elemente).
- 1. etapp. Ohtude ja riskirühmade tuvastamine
- Tuvastatakse töökoha tegurid, mis võiksid tekitada kahju, ning selgitatakse välja töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda.
- 2. etapp. Riskide hindamine ja prioriseerimine
- Olemasolevate riskide (võimaliku kahju raskusastme ja tõenäosuse) hindamine ja tähtsuse järjekorda seadmine.
- 3. etapp. Ennetusmeetmete valimine ja rakendamine
- Riskide kõrvaldamiseks või ohjamiseks sobivate meetmete tuvastamine ja võtmine. Ennetus- ja kaitsemeetmete kehtestamine prioriseerimiskava kaudu.
- 4. samm: järelevalve ja ülevaatamine
- Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida.
Kõik OiRA vahendid järgivad eelnimetatud etappe.
Riskihindamise dokumenteerimine
Töökoha riskihindamiste tulemused tuleks dokumenteerida. Neid dokumente saab edaspidi kasutada, et:
- edastada teavet asjaomastele isikutele;
- hinnata, kas vajalikud meetmed on võetud;
- esitada tõendeid järelevalveasutustele;
- teha läbivaatamine, kui asjaolud muutuvad.
Dokument võiks sisaldada vähemalt järgmisi andmeid:
-
riskihindaja(te) nimi ja ametikoht;
-
tuvastatud ohud ja riskid;
-
riskidega kokkupuutuvad töötajarühmad riskide kaupa;
-
vajalikud kaitsemeetmed;
-
meetmete kasutuselevõtu andmed, nt vastutava isiku nimi ja kuupäev;
-
edasiste järelevalve- ja kordushindamiste kavade andmed, sh kuupäevad ja osalejad;
-
andmed töötajate ja nende esindajate osalemise kohta riskihindamises.
Hindamiste dokumendid tuleks koostada töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerides ja neid kaasates ning teha neile teavituse eesmärgil kättesaadavaks. Asjakohaseid töötajaid tuleks igal juhul teavitada iga nende tööjaamaga seotud hindamise tulemustest ja selle tagajärjel võetavatest meetmetest.
OiRA vahendid sisaldavad erinevaid aruandeid, mis võimaldavad talletada tehtud riskihindamised ja valitud meetmed.