You are here
OSH_002178_0.jpg

Kuidas korraldada riskihindamist

ELi tasandil ei ole kindlaid eeskirju selle kohta, kuidas riskihindamist peab korraldama (tuleks kontrollida oma riigi õigusakte, mis käsitlevad riskihindamist). Siiski on kaks põhimõtet, mida tuleks riskihindamisel alati silmas pidada:

  • hindamine peab olema üles ehitatud nii, et käsitletakse kõiki asjakohaseid ohte ja riske (näiteks ei tohi tähelepanuta jätta tegevusi, mis võivad toimuda väljaspool tööaega, nagu koristamine, või abiosakondi, nagu prügikogumine);

  • riski tuvastamisel tuleb hindamist alustada küsimisega, kas seda on võimalik kõrvaldada.

Sammsammuline lähenemine riskihindamisele

Euroopa juhendis Euroopa juhendis töökohal riskihindamise korraldamise kohta pakutakse välja mitmel järjestikusel sammul põhinev lähenemine. See pole ainus viis riskihindamise korraldamiseks – sama eesmärgi saavutamiseks on olemas mitmesuguseid meetodeid. Pole olemas üht õiget viisi riskihindamise tegemiseks ning eri tingimustes võivad sobida eri lähenemised.

Enamikus ettevõtetes, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, peaks hästi sobima lihtne viiesammuline lähenemine (hõlmab riskihindamise elemente), mida on kirjeldatud järgnevalt.

1. samm: ohtude ja ohustatute väljaselgitamine

Töökohal otsitakse seda, mis võiks tekitada kahju, ning selgitatakse välja töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda.

2. samm: riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi

Hinnatakse olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust …) ning reastatakse need tähtsuse järgi.

3. samm: ennetusmeetmete otsustamine

Määratakse kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske.

4. samm: meetmete võtmine

Koostatakse kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed.

5. samm: järelevalve ja ülevaatamine

Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida.

Siiski on oluline teada, et olemas on ka muid sama tõhusaid meetodeid, eriti juhul, kui tegu on keerukamate riskide ja tingimustega. See, millist lähenemist hindamisel kasutatakse, sõltub järgmisest:

  • töökoha olemus (nt püsiv või ajutine tegevuskoht);

  • töö liik (nt korduvad toimingud, arenevad/muutuvad protsessid, töötamine väljakutsel);

  • tööülesanded (nt korduvad, juhuslikud või kõrge riskiga tööülesanded);

  • tehniline keerukus.

Teatud juhtudel võib olla asjakohane teha üks hindamine, millega käsitletakse kõiki töökoha ja tegevusega seotud riske. Teistel juhtudel võib jällegi olla asjakohane kasutada töökoha eri osades eri lähenemisi.

Riskihindamise dokumenteerimine

Riskihindamise tulemused tuleb dokumenteerida. Sellel dokumendil võib hiljem põhineda:

  • asjaomastele isikutele antav teave;

  • järelevalve, mille abil hinnatakse, kas vajalikud meetmed on kasutusele võetud;

  • järelevalveasutustele esitatav dokumentatsioon;

  • riskihindamise ülevaatamine muutuste korral.

Dokument võiks sisaldada vähemalt järgmisi andmeid:

  • riskihindaja(te) nimi ja ametikoht;

  • tuvastatud ohud ja riskid;

  • riskidega kokkupuutuvad töötajarühmad riskide kaupa;

  • vajalikud kaitsemeetmed;

  • meetmete kasutuselevõtu andmed, nt vastutava isiku nimi ja kuupäev;

  • edasiste järelevalve- ja kordushindamiste kavade andmed, sh kuupäevad ja osalejad;

  • andmed töötajate ja nende esindajate osalemise kohta riskihindamises.

Hindamise dokumenteerimises peaksid osalema töötajad ja/või nende esindajad ning nendega tuleks nõu pidada; hindamise dokument tuleb teha neile teavitamise eesmärgil kättesaadavaks. Asjaomaseid töötajaid tuleb igal juhul teavitada kõikide nende töökohta puudutavate hindamiste tulemustest ning hindamise põhjal võetavatest meetmetest.