Riskihindamine

Riskihindamine on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise üleeuroopalise käsitluse alus.

Selleks on mõjuvad põhjused. Kui riskihindamist (millest algab tervise- ja ohutusjuhtimise lähenemisviis) ei tehta nõuetekohaselt või ei tehta üldse, siis asjakohaseid ennetusmeetmeid tõenäoliselt ei tuvastata ega kehtestata.

Igal aastal saab ELis tööl vigastada või töö tagajärjel tõsiseid tervisekahjustusi miljoneid inimesi. Seepärast on riskihindamine nii oluline, see on tervislike töökohtade alus. Riskihindamine on dünaamiline protsess, mis võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel kehtestada ennetava poliitika töökohal esinevate riskide juhtimiseks.

Seetõttu on oluline, et igat liiki ja suurusega ettevõtted teeksid korrapäraseid hindamisi. Seepärast ongi tähtis, et igat liiki ja igas suuruses ettevõtted korraldaksid regulaarselt riskihindamisi. Nõuetekohane riskihindamine tähendab muu hulgas selle tagamist, et kõiki asjakohaseid riske arvestatakse (mitte üksnes otseseid või tuntud riske), vastuvõetud ohutusmeetmete tõhususe kontrollimist, hindamise tulemuste dokumenteerimist ning hindamise regulaarset ülevaatamist ajakohasuse tagamiseks.

Riskihindamise osas on kõige olulisem Euroopa õigusakt raamdirektiiv 89/391. See direktiiv on siseriiklike õigusaktidega üle võetud ja seetõttu on kõikide liikmesriikide ettevõtted kohustatud läbi viima ohutuse ja terviseriski hindamise. Liikmesriikidel on siiski õigus kehtestada oma töötajate kaitseks rangemaid sätteid (seepärast peaksite tutvuma riskihindamisega seotud konkreetsete õigusaktidega oma riigis). Riiklikes OiRA vahendites on meie partnerid kehtivaid riiklikke õigusakte juba arvesse võtnud.